Esimene päev. Läheme türklastega Tolkuse rabasse. Kui kooli ees bussi ootame, oleme väga elevil . Mina arvan, et olen esimene sindikas, kes bussi astub, aga ohoo, mis ime, polnudki nii. Kuid ma nägin Türgi inimesi. Ece ütleb mulle: „Hello!“ Neil on kaasas ka kooli direktor Nuretin Kizil, kes paistab olevat rõõmsameelne. Ka Nihal on bussi esireas, tema on inglise keele õpetaja. Ja ühe Türgi poisi ema on ka, tema nimi on Henipe (vist).
Tolkuse rabas me eriti türklastega ei räägi, sest me kardame ja nemad kardavad ka. Aga õpetajad, nemad räägivad nii palju, kui süda lustib. Tolkusel on ilus taevas.
Pärast Tolkuse rabas olemisest läheme Pärnu mere äärde. Seal on juba natuke pilvine, kuid päikest on veel küll.
Teine päev välismaalastega
Teisel päeval tulevad sakslased ja inglased ka. Siis on meil sõit Tartusse. Bussiga sõites saame õpetaja Kersti käest maitsvaid võileibu ja piparkooke. Esimene koht, kuhu me läheme, on tähetorn, kus näeme igasuguseid põnevaid katseid. Läheme ka tähetorni rõdule, kust on ilus vaade Tartu peale. Pärast tähetorni läheme mänguasjamuuseumisse. Seal on palju nii vanu kui ka uusi mänguasju. Mulle meeldivad eriti pall-istetoolid.
Läheme edasi Tartu Raekoja platsile, kus on jääst suur pühvel ja lumeküngas. Meile antakse vaba aega olla niisama. Võime minna igale poole, aga peame õigel ajal olema Raekoja platsil, kust edasi sõidame Lõunakeskusesse 4D kino vaatama. Seal on nii naljakas ja jube hea. Tahan sinna veel minna.
Lõpuks hakkame ka Sindi poole sõitma. Sõites Sindi poole, saame lõpuks sakslastega ja türklastega sõpradeks. Koju jõudnud, heidan kohe magama.
Kolmas päev välismaalastega
Kolmandal päeval tulevad välismaalased Sindi Gümnaasiumiga tutvuma. Teeme väikse ekskursiooni kooli peal. Pärast seda läheme koju.
Õhtul poole kella kuue ajal läheme Sindi Seltsimajja kontserti vaatama. Meie - Helen, Gerli, Eva-Lotta, Angelina, Liisi, Anett, Lisette, Karl ja Mart - peame panema rahvariided selga.
Pärast kontserti tulevad kõik projektiga seotud väiksesse saali, kus ootavad neid söök ja jook. Õpetaja Eneli hakkab neid kokku kutsuma ja meie kõigiga mängima. Türgi kooli direktor tuleb alati minu juurde ja ütles: „Helen“, rõhuga sõna viimasel silbil, ja naeratab - see on nii naljakas.
Pärast eesti mänge õpetavad inglased meile ühte mängu, kus peab ütlema duck – part ja ka lõpuks geese – hani. Türklased õpetavad kahte tantsu. Üks on kõhutantsu moodi ja teine on nende rahvustantsu moodi. See päev on ka väga-väga tore Tahaks korrata.
Neljas päev välismaalastega
Neljandal päeval tulevad nad uuesti kooli, kuid olen ise koolis vaid 2 tundi, sest me läheme Sindi muuseumise. Seal siis välismaalased saaavad teada, kuidas Sindis vanal ajal elati. Kõige rohkem huvitas lapsi vana kirjutusmasin.
Pärast muuseumi läksime Sindi Avatud Noortekeskusesse. Seal sai kohvi ja teed juua ja muidugi mängida mänge.
Helen Lehtmets, 6. a kl
